Tiba häbi on!

Nädalavahetus;Svenni sünnipäev;metsik kogus alkoholi jälle ja kuhjaga mõtteid mida taganjärele enda jaoks vaja ära mõelda.Sünnipäev oli tegelikult väga lõbus aga lõppes väga järsku ja imelikult.Kes olid kohal need teavad,kes ei olnud ei peagi teadma.
Nõrk inimene olen ja lasen liiga tihti ennast teistel mõjutada halvale teele,lihtsalt lollusi tegema.Ja pärast on endal jälle paha ja häbi olla et millega hakkama olen saanud.EI seda joomist PEAB vähendama ja kindlasti,muidu läheb see elu perse.Nädalaega ei joo midagi.Nädalavahetusel sellest ei pääse aga üritan vähem võtta.Nalja koht aga tegelikult tuleb ennast käsile võtma hakata.
Tõsine mõtlemise koht on see.
Aga nädalavahetuses oli ikka midagi meeldivat ka,kahju et ta pidi laupäeval ära minema.Kalliks on ta saanud mulle.
Ja marko sebis sisaliku ära või oli see vastupidi,kes se kurat seda teab.Aga kui asja saab siis on minul ainult hea meel nende üle.

Miks inimene joob?

Istun praegu siin ja mõtlen sügavalt selle üle.Aga ega ma midagi asjalikku välja ei mõtle tegelikult.Tuleb ainult vist konstateerida fakti ja pead vist mitte vaevata niisuguste küsimustega.
Eile istusime kontoris päris kaua.Cris ja sven tegid arvutis voldikut mis võttis aega.Me siis Kariniga käisime pitza ja õlle järel.Mida siis sai kontoris mõnuga hävitatud.Pärast kui kontoris lõpetasime läksime svenni juurde õlle jooma.Cris ja Svenn hakkasid muidugi viina jooma.Mina ainult õlut kuna pidin hommikul tähtis olema.(ja õigesti tegin ka sest täna on jama rohkem kui rubla eest tööl)Pärast tuli veel Z ka korraks ühe poolesega veel läbi mille nad ära lahendasid ja lõpp oli üsna kiire.Ehk tudi tuli kiiresti.Jäin ööseks svennikarini juurde. Hommik algas vara ja edasi tagasi joostes ja igasuguste jamadega nagu alati.

Esimene kontakt

Täna on siis see päev kus ma hakkan oma mõtteid siis kirja panema ja teistele vaatamiseks üles riputama!!!
Ei teagi miks ma seda teen.... Arvatavasti iseenese jaoks et lugeda aasta pärast oma mõtteid ja elu tolles hetkes.
Igatahes istun oma kontoris ja on tavaline mõttetu tööpäev oma mõttetute probleemidega.Kuulan masendavaid lugusi ja unistan oma korterist mille ma varsti jälle endale saan.Loodetavasti läheb kõik korda ja ma saan juba järgmine nädal sisekolimisega alustada.
Ma ei tea isegi tegelikult mis mulle pähe lõi,et ma oma vana ja armsaks saanud korteri maha müüsin.Arvatavasti tahtsin oma elus mingisuguseidki muutusi teha.Hakkas jälle liiga rutiinseks kõik see asi muutuma ja need korteri seinad mulle aegajalt peale vajuma kui jälle must masendus ja deprekas peale tuli.
Ja need prusskad kes minuga koos seda eluaset jagasid hakkasid päev päeva haaval ikka rohkem närvidele käima et ma ei saa enam ühtegi prussakat vaadata ilma et mul ihukarvad püsti ei tõuse.AAAAAAAAAAAAAAAAA VAAAAAAASTIIIIIIIIIIK!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Elan nüüd juba kolmandat nädalat vanemate juures ja tunnen kui ahistavad võivad vanemad olla.Ma ei saa aru kuidas Marko ültse suudab seal olla.Arvatavasti sellepärast et tal ei ole mingit teist elu olnudki.
See pidev hoolitsemine ja pärimine et kuhu,millal,milleks,kuidas ja üleültse miks; tüütab juba nii ära et.....
Tegelikult ma ju saan ju aru et nad tahavad head aga perse ma olen juba 27 aastane ja ma saan väga hästi ise hakkama.Olen juba saanud 8 aastat saanud ja usun et saan edaspidigi.
Aga ok ma arvan et aitab praeguseks sest läheb juba natuke pikale ja ma pean jälle süvenema oma töö probleemidesse,et kas teha see raske otsus ja lasta lahti üks koristaja kes jäi mulle täna hommikul jummala täis peaga oma töökohas vahele või siis anda talle veel üks võimalus.KES AITAB:MITTE KEEGI!!!!!!!!!
Aga kes peakski,ise peab hakkama saama.Mis ei tapa teeb tugevamaks!!